Artikli autor on Valentina Mironova, biofüüsik. Töötanud Vene kosmosekeskuses 20 aastat, eriala – salastatud avastused. Tõlkinud Viiu Männik. Thursday, March 3, 2016

Kõik veel mäletavad ootusi 2012. aastal. Hirmu teadmatuse ees, tõenäolist kataklüsmi, mida kardeti. Üleminek toimus tõesti, kuid mitte seal, kus seda oodati. 2013. a jaanuaris räägiti eksperimendist, mis kestis 10 aastat, alates jaanuarist 2003. Tuumafüüsikud töötasid vesiniku aatomiga (prootoniga) ja fikseerisid, et see esialgu pulseeris – vähenedes, siis taas endistesse mõõtmetesse taastudes. Teadlased oletasid, et tegemist on veaga, teiste komponentide mõjuga väljastpoolt. Kuid lõpuks fikseerus prooton uude asendisse – prootoni osake jäi 4% võrra väiksemaks. Muutus kõik – tema kiirus, tema pöörlemine, diameeter, suund. Esmapilgul tundub – mõelda! prooton muutus! no ja mis siis!? Aga sellega koos „sõitis paigast“ kogu orgaanika, st kõik, milles sisaldub vesinik. Muutus mateeria tihedus. (Levašov kirjutas Mateeriast ja sellest, mis toimub liikumisel Teise Reaalsusse, kus on rohkem valgust.) Koos prootoniga muutusid ka teised osakesed ning see, mida loeti tuumafüüsikas muutumatuks suuruseks, sai hoopis uue oleku – tundmatu. Otsekui oleksime võõramaalased, kes sattusid võõrale planeedile.

Need seadused, mis kehtisid enne 2013. aastat, lakkasid töötamast, sest Mateeria tihedus muutus. Tohutu töö erinevates laboratooriumides üle maakera on pannud teadlased ühinema, unustama vaenu. Umbes 10 juhtivat aatomifüüsika instituuti on lasertehnoloogia ja redaktorite abil kontrollinud andmeid uuesti ja uuesti – kuid tulemus on kõigil üks: vesiniku prootoni suurus on muutunud. Kui hinnata toimunut kolmemõõtmelise maailma reeglite põhjal, siis on see võimatu. Ometi on füüsikud hakanud saadud andmeid avaldama. Neid kinnitavad astrofüüsikute arvutused mitmemõõtmelisest universumist. Me elame teises, muutunud mõõtmes (dimensioonis). On toimunud kvantüleminek: ühe energiatasemega osake muutus teise energiatasemega osakeseks, sealjuures toimides nagu neutron-täht: oli suur ja sai väikeseks. Seda võib mõista nii, et me elame uues maailmas, teisel planeedil, seetõttu kõik seadused töötavad teisiti. Teadlased puutuvad selle muutusega kokku igal sammul. Meie seadused – see on vana maailm! Jaanuar kuni märts 2013 oli teadusele rikas aeg, radikaalsed avastused astronoomias ja astrofüüsikas tulid kui küllusesarvest.

Maa orbiidil lendab Saksa (Hubble´i) teleskoop, mis muid tellimusi täites märkas ultrapunast Galaktikat (meile on tuntud termin „infrapunane“, sõnaga „ultrapunane“ märgitakse uue terminina veel sügavamat mateeriat) – mis seni teada olevatest 60 korda eredam. See avastus tehti juhuslikult. Mõelda vaid – veel detsembris 2012 seda polnud, ometi jaanuaris 2013 oli. Nii lihtsalt ei juhtu! Nad kas on seal või neid ei ole … järelikult pidi toimuma midagi vaid mõnede ööpäevade jooksul, mis pani maailma muutuma. Traditsiooniline elektromagneetiline skaala, mille annavad füüsikaõpikud ja –teatmikud, laienes kolme oktaavi võrra infrapunase suunal ja kolme võrra ultravioletse suunal. Meil sai nüüd kuue oktaavi võrra kõrgemale.

Avanes Mateeria, mida aastani 2013 polnud mingitel põhjustel avaldunud, aga nüüd ta tegi seda ja füüsilised seadmed saavad seda fikseerida. Veel üks avastus. Aastani 2013 teadlased teadsid ja hirmutasid meid sellega, et meie Päikesesüsteem liigub Musta Augu suunas. Novosibirski teadlased väitsid, et me läheme täiesti tundmatu energia piirkonda, mida varem polnud ja mis juhtuma saab, pole teada. Aga nüüd auku enam pole! See oli astrofüüsiline objekt ja see kadus. Meie Universumi keskel pole enam Musta Auku. Teadlased olid jahmunud, see avastus salastati ja internetist kadusid viited kahe kuu jooksul pärast avastuse teatavakstegemist. Oli sait „Membraan“, kus teadlased publitseerisid oma leide, nüüd seda elektroonilist ajakirja enam pole. „Mustas Augus“ lõpetas see oma tegevuse. Mis juhtus? Ilmnes, et Must Auk – see oli uks, mille meie koos teiega läbisime ja seejärel uks sulgus.

Kuid Musta Augu asemel avaldus uus objekt,see on samuti avastus teadlastele (aastal 2014) – see on Magnitar. Pulseeriv täht, mis igas suunas saadab välja (pihustab) vedelat magnetvälja. See on mingi aine, millel pole praegu nimetust (see ei ole plasma). Aine on teadlik (mõistuslik), koosneb graanulitest (piisakestest). Graanulid on väikesed, mille suurus on võrreldav elementaarosakestega, ja suured, mille suurus on võrreldav Maakera suurusega. Algul seda Magnitari kuuldi raadiosagedustel (märtsis 2014) ja hakati jälgima, mais aga nähti. Kosmiliste standardite järgi on see võimas resultaat. Tavaline on, et kas ainult kuuldakse või ainult nähakse. Osutub, et aju on valmis konkreetset informatsiooni vastu võtma. Seega – me asume nüüd Peen-mateeria esimestel astmetel, faktiliselt – Seal-Ilmas, mille puhul me teid ka õnnitleme.

Sagedused on teised ja orgaanika on uus, aga see ei peaks teid hirmutama, meie kehad avanevad omas tempos, omal jõul. Aga Magnitar on löönud särama – sinises valguses (kuni maini 2014 ta seda ei teinud). Aastal 2005 avastasid teadlased-neurofüsioloogid inimese hipokampuses piirkonna, mida hakati nimetama (helesiniseks) Siniseks laiguks. Tegelikult teati seda piirkonda varemgi, kuid sellele ei pööratud tähelepanu, sest – paljugi, mida inimese ajus ei leidu!

Inimese aju on oma olemuselt must kast.

2014. aasta suvel lõi see sinine laik ka meie ajudes särama, meil kõigil. Hipokampus on projitseeritud Elu punktile ja juhib inimese elu Peenmateeriasse ja kõrgemale. See sinine värv on näha, kui kissitame silmi ja märkame asemel avaldus uus objekt, see on samuti avastus otsekui hõbejat nimbust inimese pea kohal. See on uus organiseeritus, mis pulseerib Magnitariga samas rütmis. See on ühtne rütm, millel on baasrütm – valsitakt. Universumi baasrütm on samuti valss, erinevates versioonides, erinevates oktaavides. Oktaav, milles toimub Sinise laigu ja Magnitari esitus Universumi südames, töötab uues skaalas, lülitades sisse kolm uut oktaavi.

Tuleb välja, et vesiniku uus spekter erineb oluliselt vesiniku vanast spektrist. See on ultrapunane spekter, oluliselt sügavam kui infrapunane värv. See vahemik on asunud keskmesse. Me elame ja ei taipagi, et võtame vastu muutunud energiaspektrit. Ja see muutunud informatsioon siseneb inimese teadvusse. On saabunud aeg, millest meile räägiti: te hakkate elama Peenmateriaalses maailmas, aga seal toimub kõik mõtte jõul: tahad – liigutad tooli, tahad – liigutad enda teise kohta … Paraku ei ole me veel jõudnud nii tugevasse mõttejõu kontsentratsiooni ja eneseteadvusse.

Eelnevaga seoses on alanud erinevad nähtused … Esimene põhiline muutus: halo (nimbuse) värv enne muutust oli kuldne, (näiteks nimbuste värv ikoonidel kujutatud pühakute pea ümber) ja sedagi omasid vaid Meistrid, sest ümber Maakera oli väga jäik magnetväli, mis fikseeris meie geneetilise struktuuri. Nüüd see väli ei ole enam jäik, st ta on alles, kuid ta on teistsugune. Ta on pehme ja õrn, ometi väga tugev. Otsekui ämblikuvõrk, mida lõhkuda püüaksid, mis aga annab järele mitte purunedes. Kuldne struktuur oli Akasha, Blavatskaja viitas sellele, nimetades Proteuseks. Nüüd see Proteus inkarneerus. Sellest on saanud meie uus närvisüsteemi, mis on täidetud Proteuse valgusega.

Meie närvisüsteem muutus, me ei näe enam kolmemõõtmeliselt, meil on teistsugused silmad. Viimaseid tuhandeid aastaid enne üleminekut, vähemalt 26000 aastat, on meie silmades olnud nn pimeala. See on nägemisnärv, mis läheb sügavale koljusse ja suleb teatud osa silmapõhjast. See pime nurk on sulgenud kolm neljandikku meie sfäärilisest nägemisest. Me ei näinud musta auku, sest aju kõrvaldas erinevad nüansid ja lõi illusiooni, et me näeme kõike. Pimeala olemasolu võimaldas meil elada 3-mõõtmelises ruumis, seda aga piiratult. See kuulus eksperimendi tingimuste hulka. Meil oli vaja õppida kõige tihedamat mateeriat ning selle ülesande me oleme täitnud.

Nüüd oleme kolinud „Valgusesse“, meie eksperiment viidi edukalt lõpule ja see on lubanud pimealal lahustuda ja kaduda silmast ja nüüd on avanenud ligipääs mitmemõõtmelisse nägemisvälja. Seda avastust kinnitavad teadlased üle maailma. Muutus tüünus, harkelund.

Harkelund on oma olemuselt väga püha. Seda on kinnitanud nii Blavatskaja kui ka Roerich. Harknäärmes elab nüüd seesama Proteus. Siin on ta lokaliseerunud, aga hiljem pihustatakse mööda kõiki peeni närvikanaleid laiali.

Kaasa töötavad nii päikese- kui ka kuumeridiaanid, ka nemad on muutunud. Ka Proteuse immuunjälgimisvõime on muutunud. Kui varem oli harknääre suhteliselt vähetähtis, formaalne, siis nüüd jälgib see inimese iga mõtet, seega on saanud ülioluliseks – osata mõelda! Mõelda enne, kui hakkad järele mõtisklema. Tõeks saab kõik ja kohe praegu, on oluline, et ka tead, miks.

Järgmine muutunud organ – mandelkeha.

See on aju hipokampuse piirkonnas asuv elund. Ta on muutunud teadlikuks vastuvõtjaks, tajujaks. Enne üleminekut oli see „hirmu maja“, ta juhtis limbilist süsteemi. Aga limbiline süsteem tähendab – „jookse või ründa“ – samuti nagu loomadel. Nüüd on ta ümber kirjutatud raku tasandil. Ründa-või-jookse asemel hakkab tööle teadlik toimuva vastuvõtmine. Mõistlik. Mitte istuda ja väriseda, vaid mõelda: kuidas see saab olema? Praegu on kõik kättejõudmise staadiumis: ma tulen ja teen selle ära! Siin ja praegu. Meil ei ole vaja teada, kuidas seda teha, meie uus orgaanika, see teeb ise. Teil pole vaja istuda meditatsioonis, süüa taimetoitu, elate nagu ennegi ja orgaanilised muutused toimuvad. Teie kõrgem mina on andnud loa olukorda muuta, muuta teadvusseisundit. Teil pole vaja teada, kuidas see toimub. See ongi Jumalik tahe: kui me varem pidime vastutama oma tegude eest, siis nüüd – oma mõtete eest.

Peaajus lahustuvad endised neuron-paketid. Kuidas see avaldub igapäevaelus? Vanemad neuronite paketid – need on harjumused, mis läksid autopiloodina meie verre, lihastesse, kõik, mis me mehaaniliselt tegime (võtsid tiku, lasid vee keetjasse, läitsid gaasi …), kõik, millega me oleme harjunud lapsepõlvest saadik ja mida me isegi ei teadvustanud, me tegutsesime – ja isegi ei pannud tähele, et kuidas just. Nüüd tekib pseudo-mälukaotus, see tekib siis, kui isik ei mõjutu igasugustest välisteguritest.

Näiteks istud rahulikult verandal või toas – ja äkki! mitte midagi ei mäleta! See toimub hetkeks, u 3-5 sekundit ja seejärel lülitute tagasi oma tavapärasesse ellu. Aga selle aja jooksul kustusid mitmed vanad, ebavajalikud teadmised. Näiteks mõned vanad lapsena läbikogetud tegemised, mida te enam ei vaja, sest need situatsioonid enam ei kordu. Energeetilises plaanis olid nad talletunud teie ajju, nüüd aju vabanes neist. Näiteks, kuidas te õppisite istuma või rääkima vms. Täna te seda mälestust enam ei vaja, ometi on see ajule suur energeetiline ballast. Pseudo-mälukaotus teeb ruumi uuele informatsioonile. Ruum täitub uue teadmisega, mingil hetkel avastan, et ma tean midagi, mida ma varem ei teadnud. Tekib „selgeltnägemine“/selgelt-teadmine.

Enne üleminekut ei olnud nii, meil oli tarvis läbida kool, omandada kogemusi, koguda teadmisi. Aga nüüd saabub kogemus otsekui kingitus, iseenesest. Praegusel momendil ei tarvitse te teada, mida te valdate, kuid ühtäkki mingis situatsioonis on see teadmine ja kogemus teis olemus. Kokku hoitakse energiat, aega ja kes teab, mida veel … Ja te näete ühtäkki olukorda mitte ühest, vaid mitmest aspektist, mitte selleks, et kohut mõista, vaid informatsiooni mõttes. Enda jaoks on hea teada, et kui avastate selliseid pseudo-mäluauke või skleroosi-taolisi ilminguid, siis võtke seda täiesti rahulikult, sest see pole haigus, vaid planetaarne üleminek. Ja tegelikult alles selle esimene etapp.

Juttkeha ajus – see on lihaste aktiivsuse teadlik koordinaator. Varem oli võimalik istuda, jalg üle põlve, ja kiigutada jalga. Üldse mitte mõelda ja muudkui edasi-tagasi kiigutada. Pärast üleminekut on seda raske teha, sest tuleb mõte: mida paganat ma seda jalga vehin!? See pole ju üldse mugav! Tulid uued ühendused ajju, muutusid taksonid, närviimpulsid samuti. Nad ei ole halvemad, nad on teistsugused. Vesinik ja prooton – see on üks ja seesama. Vesinik paikneb kõiges. On ütlemine: nafta – see on põlev vesinik. Kui panna purki veidi naftat, asetada purk päikesepaistelisele aknalauale, siis mõne aja pärast on purgis puhas vesi. Vesi on uuel, peenmateriaalsel tasandil, sarnanedes omadustelt keevale veele. Lihtsalt muutunud vesinik annab veele uue struktuuri. Vee valem oli H2O, aga nüüd see varieerub. Kui mõtted on rahulikud, siis on veel üks valem, muutub teadvus aktiivseks – võtab vesi üle teise valemi omadused. See muutus toimub imekiiresti, sama kiiresti muutub ka kogu biokeemia, raku ainevahetus muutub oluliselt. Krebsi tsükkel „sõitis“ teisele poolele, Krebsi tsükkel – see on energeetiline veski, kus vajadusel vabaneb, vajadusel imendub vesinik. Aga kui vesinik on teistsugune, siis on ka biokeemia teisenenud. Arstid, muide, on seda taibanud, ja farmakoloogid löövad lärmi: farmakonid on äkitsi muutunud inimestele mürgiks! Et prooton on muutunud, on teisenenud tasakaal aatomi tuumas, nad on lihtsalt erinevad. Mitte peegelpildis, vaid teisenenud. Kui aatomituuma sümmeetria on teine, siis on tegemist otsekui uue molekulaarse ainega. Ja see kõik algas kevadel 2013.

Alguses olid robustsed hinnangud – et paljugi mis!? Ja algul oli tegu üksikjuhtudega. Aga nüüd on laviin (ravimite ohvreid). „Päästku end, kes veel saab!“ – on tohutu paanika ravimitööstuses. Paljud liinid on seisma pandud ja bisnis on tagajalgel. Hakkab muutuma majandus. Formaalselt muutus vesiniku aatom – aga tõmbas sellega jalad alt majandusministril. Ja on raske taibata, et sündmusi on põhjustanud kvanttasandi nihe. Tagajärjeks on ka uraani muutumine. Tal on teised isotoobid ja käitumine. Aatomijaamades on mitmed nüansid muutunud. Ei mingeid plahvatusi ega hirmulugusid, ei mingit suurenenud kiirgust. Lihtsalt uraan kaotas osa oma elujõust. Kui enne oli lõhustumisaeg 235 aastat, siis nüüd võib see toimuda isegi kahe aasta jooksul. Emb-kumb – kas hakatakse sagedamini laadima või leitakse teist tüüpi kütus.

Kui enne üleminekut kasutati (ja soovitati arendada) intuitsiooni, siis see oli sild 3- ja 4-mõõtmelise maailma vahel. Täna võib ta anda mitmeid vastuseid, raske võib olla otsustada, milline neist valida. Praegu on vajalik arendada sügavamat tunnetust. See on uus suhe Maailmaga. Sa väljendad oma tahet ja Universum hakkab ehitama sulle sündmuste jada, mis viib su soovi täitumisele. Küsimus on selles: kuidas seda teha? Sõnadega, ma arvan. Aju hakkab muutuma. Kaks poolt hakkavad kokku kasvama, ühinema. Muutus kandub looklevalt ühest ajupoolkerast teise, kohandades ka selle uueks ühendatud ajuks. Sel on pärlmuttervärvi helendus, mõned näevad seda silmadega, aga hästi näitab seda ka aurakaamera. Aju ei muuda mitte ainult oma kiirgust, see muutub divergentseks (= ei kasuta ainuüksi õpitud teed, vaid leiab loovalt täiesti uusi lahendeid tupikust väljumiseks). Aju saab tõeliseks insaideriks (=asjassepühendatuks, ettenägelikuks) ja see ilmutus saab toimuma siin ja praegu.

See on miski jumalike kingituste reast, teisiti on seda raske seletada, sest kõik kirjeldatu langeb meile lihtsalt niisama, kamaluga. See ei toimu ei-tea-kus ei-tea-kellega, vaid just siin, teiega. Ootamatult hakkate nägema protsessi otsekui teisest küljest, mitte nii, nagu me oleme harjunud – kohut mõistes; vaid mõistes osalejate motiive, mis tekitasid konkreetse olukorra. See on selline rahulik olek ja taipamine – noh, hästi, juhtub ka nii … Poliitilised sündmused ja majandusküsimused kaotavad aktuaalsuse, sest aju annab täiesti uue perspektiivi suhtele iseenda ja loodusega. Ja selline uus suhe on ülipõnev! Te võite mõnikord haigestuda – külmavärinad või palavik. Termomeeter kaenla all näitab aga 36,6 või isegi 35,5. Kuidas nii? Olen hädine ja tatine, jõudu ei ole … Temperatuur 36,6 ei ole enam näitaja, et sul on kõik korras. Sellised lühiajalised energia tiheduse suurenemised kehas, rakkudes on vajalikud teisele tasandile üleminekuks. Sellised hüpped astmelt astmele on vajalikud, et teie organismi üleminekul mitte purustada. See on orgaanika ümberkirjutamine. Teie keha läheb teisele tasemele. Kui mingil hetkel seiskub süda, kaob pulss, hingamine vaibub – see on lühiajaline aju ümberlülitumine aju mitmemõõtmelisse töösse, mida esoteerikas nimetatakse tulepranaks või samanthi seisundiks (India joogidest on mitmeid ülestähendusi, kus nad maeti maa alla või uputati kaevu mitmeks päevaks – hiljem aga välja tuues või kaevates osutus, et nad elasid ometi edasi).

Meie keha on jäik, vastupidava struktuuriga, tänu vesiniku aatomi vähenemisele hakkab see otsekui hõrenema, liigub valguse tasemele. Seda nimetatakse – biokristalliline alus. See kristallilisus ei ole jäik – pigem nagu vesi, amorfne, suutes võtta mistahes struktuuri. Me oleme olnud vee-olendid ning selleks ka jäänud. Eelmisest sajandist on meil kaks revolutsioonilist avastust: kogu mateeria on kondenseeritud valgus ja et mateeria on juhitav inimmõistuse kaudu. See annab kinnituse kõigile esoteerilistele õpetustele. Aga nüüd me oleme õppimas mateeria juhtimist igapäevaelus. Ja see orgaanika üleminek kristallilisse olekusse või avaldunud valgusse toimub praegu ning põhiliselt valutult. Ei ole vaja muretseda südame seisatumise ega kõrgenenud temperatuuri tunde pärast, need ei halvenda teie enesetunnet, need on lihtsalt astmed uude orgaanikasse, uude vesiniku aatomi olekusse. Ja loomulikult näitab ka DNA täiesti uusi avaldumisvorme: see, mida varem peeti „prügikastiks“, on praeguseks avanud oma mitmekülgsed

tahud, nüüd, kui inimene on muutunud vastuvõtlikumaks, ta meenutab oma viimaseid kehastusi otsekui eilset päeva. Mitte selles mõttes, et seal oleks midagi jamasti, lihtsalt … nojah, oli, mis oli … See informatsioon ei koorma – oli, mis oli. 2013. a märtsis avaldati teleskoop Planck´i (India) andmed, mida koguti alates 14. maist 2009 – resultaadiks uus reaalsus. Teadlased tahtsid mõõta, kas Universum on mitmemõõtmeline. Eksperiment algas 2009 ja pidi lõppema detsembris 2012, vahetult enne üleminekut, kevadel 2013 teleskoop lülitati välja ja nulliti. Aga ta juba enne üleminekut näitas, et tumeainet on vähem, kui teadlased uskusid. Juba siis olime me surve alt vabanemas.

Aga tumeaine – see on seesama Kuldne Galaktika, millest Õpetajad rääkisid: „Saabub aeg, mil te näete Kuldset Galaktikat.“ See oli tõesti Kuldne Galaktika, mida nägi teleskoop. Ja kui nägi teleskoop, siis nägi ka operaator ja meie teiega internetis. Hubble´i stabiilse kosmoseteleskoobi andmete ümber käivad praegu olulised vaidlused, siin on kõne all Kõiksuse intensiivse paisumise teooria. Avaldus Kõiksuse intensiivsest paisumisest ei vasta tõele. Selgub, et Kõiksus on vähenenud. Galaktika ei page kusagile ja suur küsimus on hoopis: kas see, mis toimus, oligi Suur Pauk? Kui asuda neurofüsioloogia ja kvantgeneetika avastuste juurde, siis ilmneb paradoksaalne situatsioon, et Suurt Pauku kui seesugust pole kunagi olnudki. Oli kolmemõõtmeline illusioon, aga Maailm ise arenes hoopis teisiti. See oli meie kõigi kolmemõõtmeline kokkulepe. Aga kuna meie kõigi jumalikud struktuurid hakkavad avanema väga kiiresti, siis pole meil enam vaja mängida endisi mänge. Keset kõiki galaktikaid on kaks Kuldset Galaktikat: meie Linnutee ja Andromeeda udukogu. Teadlastel õnnestus filmida, et mingil moel on need kaks galaktikat asunud ühinema … Linnutee ja Andromeeda udukogu „varrukad“ on liitunud. Veelgi enam – nad hakkasid teineteise poole liikuma kevadel 2013, kevadel 2014 nad juba puudutasid teineteist. Nüüd mõelge ise – kuidas on võimalik, et vaid ühe aasta möödumisel kaks erinevat galaktikat „kätlevad“?

Muutunud on aeg, muutunud on energia, muutunud on meie taju, me muutume nendeks mitmemõõtmelisteks olenditeks, millisteks me oleme loodud – koos kõigi „kõrgemate jõududega“. Toimub arvukalt avastusi seostest meie mõtlemise ja keha funktsioneerimise vahel. Näiteks on Jeruusalemma ülikoolis mitmeid avastusi seoste kohta depressiooni ja osteoporoosi vahel. Mida enam inimene istub oma depressioonis, seda enam hakkavad hõrenema tema luud. Meie aja iseloom on selline – te saate ise endale teha ravimid, just need, mida te vajate. Näiteks võtate pudeli ja valate sellesse vett – ükspuha, kas kraanivee, pühitsetud või ioniseeritud vee. Võtate paberi ja kirjutate sellele:

See on minu depressiooniravim, ma taastun kiiresti.

Ja panete paberi pudeli alla, pudeli aga asetate oma voodi päitsisse. Ärge unustage asja võtta kerge huumoriga! Ja hommikul ärgates jooge seda vett. Vee struktuur on muutunud. Juba on läbi viidud taolisi eksperimente ning analüüsitud vee struktuuri, mis on muutunud. Toiming sõltub teadvustatud tahte sügavusest ja usust. Kõik oleneb teie lapseliku tajumeele olemasolust - mida kergemalt ja mängulisemalt te suhtute praegusesse tegelikkusse, seda kiiremini ja paremini kõik õnnestub. Kas olete kursis, et naer muudab teadvust? Kerge, lapselik naer ühineb loomisega, sel on seesama vibratsioon, see kõlab kokku sinise Magnitariga universumi keskmes. Naeru lagistamine on resoneerimine kosmosega.

Olete ehk märganud, et tänavatele on ilmunud hulgaliselt värvitud miime? Nad löövad inimesi nende kõvakestast välja. Naeratage endale peegli ees! Sõbrunege oma peegelpildiga. Teie naeratus toodab hormooni oksütotsiin. Teie ajule on täiesti ükspuha, kas te kutsute naeru meelega esile või on teil tõepoolest lõbus. See naeratus vabastab sakraalsed protsessid, mis noorendavad teie kudesid. On kuus olulist avastust sel teemal.

Varem oli oksütotsiin hormoon, mis oli vaid naistel, emaduse hormoon, mis aitas lapsel kohaneda emapiimaga, et piim oleks rinnas ja et see ei roiskuks. Me sooritasime ülemineku ning nüüd avaldub see hormoon ka meestel. Ei, meestel pole vaja ehmuda – teil pole vaja sünnitada ega isegi mitte rinnaga toita. See on tegelikult rõõmuhormoon. Seda hormooni on tänaseks uurinud ja analüüsinud paljud laboratooriumid ja nüüd nimetatakse seda kõrgema eetika ja moraali hormooniks. Vaat, mis välja tuleb – naeratate peegli ees ja te saavutate kõrgema eetika, ehk, nagu seda nimetas Roerich – elava eetika. See kaasneb vesiniku aatomi vähenemisega. Üks tegemine – aga välja tuleb – kõik.

Veel mingeid uudiseid? Suundumus on planetaarsele noorenemisele … milleks naeratusega kaasneb terve biokeemiline kaskaad. Seesama kuldne või ka hõbedane nimbus, see on värvus, mis on sündinud kvarkfermionide valdkonnas, nende koostoimest. Nüüd on võimalik ühendada kõik – orgaaniline ja vaimne mõte.

Varem oli küünealuses valk, mis tegeles ainult küüne uuenemisega. Tüüpiline isemajandav organ – mitte keegi ei pidanud teadma ega õpetama, aga küüned muudkui kasvasid tänu sellele valgule. Alates novembrist, detsembrist 2013 hakkas see valk aktiveeruma ja seda on hakatud leidma kõikjalt kehast: nahast, juuksekarvadest, närvivõrgustikust, kõhust. Kust ta niiviisi tekkis, mida ta kõikjal teeb? Selgus, et see valk kuulus unikaalsesse vana koodi kogumisse – inimese enesetervendamise struktuuri. Lühidalt – see on võlukepike. Ja see võlukepike aktiveerub kohtades, mida on vaja taastada või uuendada.

Kui tervendamist vajab soolestiku epiderm, siis ilmub ta sinna, kui on vaja taastada aju kapillaaride mingeid nüansse, siis on ta seal. See on väga mugav asi planetaarse noorenemise seeriast. Pealegi – see on mõistuslik! Tema (mitte meie!) teab, millised nüansid organismis on ja mis uuendamist vajavad. On vaid vaja seda uut op-süsteemi usaldada. Nina võib tunda lõhna, võib tunda lõhna kuju, aga ta võib tunda ka valgust. Mitte näha valgust, vaid tunda. Ühel päeval te puutute sellega kokku. On muutunud kiirgus, on muutunud Päikese valgus, vastavalt on muutunud ka gammakiirgus. Uudiseks on, et aju võib väljastada tugevat gammakiirgust, kuid see pole hävitav, sest selle vähenenud vesinikuaatomi jaoks on gammakiirgus loomulik spekter. Aga meie koosneme sellestsamast vesinikust. Mõelge vaid – varem oli gammakiirgus meile surmav, nüüd koosneme me sellest ja tervendame end. Faktiliselt töötab meist igaühes üks mitte väga suur hadronite põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC). Rakkude aatomid töötavad välja ainuomase valguse.

On hakanud tööle südame aju. Te ikka teate, et teie südamel on aju? Sellest on varem rääkinud vaid esoteerikud, meie oleme sellesse suhtunud – ei tea, seal kusagil … kaugel … See, et on hakanud tööle südame aju, fikseeriti aastal 2012. Ta ei ole üksi, neid on kolm. Nagu Roerichi märk – kolm ringi ühes ringis. Väga mugav – võib mõtiskleda nende ajudega. Ja veel on aju kõhus, see töötab sisemiste protsessidega. Ja seda on ka arstid hakanud kasutama, kui nende medikamentoosne ravi pole olukorda parandanud. On enam arenenud arste, kes kasutavad neid avastusi taastumise heaks. Avanevad ajukoodid, mis ühendavad südame ja kõhu ajusid.

Iseenesest asub aju Kõiksuse kõrgemas vibratsioonis, mida meie nimetame kunstiks. Kunst vajab muutunud teadvuse seisundit, st inspiratsiooni. Väga oluline on, et selle kunstiga kvantülemineku perioodil hakkab tegelema naine. Naises ilmneb tema sügavam teadmus – iidsetel aegadel nimetati seda Jumalannaks või naise jumalikkuseks. Meil on kaua aega püütud naist suunata mehelikule teele, see oli kolmemõõtmelise mateeria viis, aga nüüd me jõuame igaüks enda juurde tagasi. Algab meie sügavama olemuse ühtlustumine, loovus ja loomingulisus aitab kaasa.

Ükspuha – koote, joonistate, laote telliseid, kokkate, loete, fantaseerite, kasvatate lilli – mis iganes, sealt algavad fantastilised protsessid algupäraselt suurepärase intuitsiooni taastumiseks. Ei ole saladus, et alati, kui mehed on teinud avastusi, on neil läheduses olnud naine, kes on täitnud dirigendi või antenni osa. Aga nüüd tuleb igaüks tagasi oma tegelikku kosmilisse rolli. Rakumehhanismid on muutunud, rakk on muutnud oma toimimise vormi, raku töötsükkel on teisenenud, rakus täidab vesi neuroni funktsiooni, meilt nõutakse täiesti rahulikku suhtumist toimuvasse. See ei ole tavapärane, see on metsik, aga öelge endale: See lihtsalt juhtub! Ja teie aju ei lange hirmu sfääri.

Aurakaamera fotol on näha südame piirkonnas valget laiku, see on otsekui lõhe kahe värvi – kollase ja rohelise vahel. St et avaneb aju mitmemõõtelisus, inimese peenemate tasandite mitmemõõtelisus. Fotolt on näha, et toimub mateeria vabanemine surve alt. Kui te pildistate ja fotol märkate laiku, kusjuures see võib olla sakraaltšakra, kurgutšakra või südametšakra piirkonnas, siis see on täitsa normaalne nähtus. Aju on hakanud teisiti tööle. Kui inimene varem nägi mitmemõõtmelist reaalsust (peenmateeriat), topiti ta vaimuhaiglasse, aga nüüd aju funktsioon avardub ning paljud on hakanud nägema mitmemõõtmelist maailma, peent reaalsust, maailm vabaneb surutisest. See muutub normiks.

Nüüd on vaja mõelda mitte enne seda, kui ütled,

vaid enne seda, kui mõtled,

sest selle koha peal toimub materialiseerumine.

Keegi võib öelda, et materialiseerub mitte meie, vaid mingi jumalik energia, meie lihtsalt juhuslikult sattusime sellesse olukorda siin … aga!!! Igal juhul meie olemegi seesama jumalik energia.

Energeetilisi tšakraid on meil palju rohkem kui 7, 12 või isegi 49, nad lähevad Galaktika keskmesse välja ja edasi. See ongi see hetkeline materialiseerumine, et Kosmos, Kõiksus, Kõrgeim Tarkus avas meile juurdepääsu. Seda ei tee keegi teine meie eest, ainult meie teiega teeme. Mina, teie … kõik, kes väljendavad kavatsust. Sellepärast on vaja mõelda! Mõelda enne, kui järgi mõelda. Ja need, kes sellest midagi ei tea … Maailm on kvantüleminekul tegelikult jagunenud kahte leeri: on need, kes vajavad materiaalset evolutsiooni – elada asjademaailmas, vägivallas, negatiivsuses – nemad läksid teise mateeriasse. Nemad liikusid vastavuses oma teadvuse tasemega.

Meie teiega seisame praegu otsekui väraval – on meie seas sihukesi, on mihukesi … On neid, kes on valinud teistsuguse tee, teistsuguse teadvuse tasandi, evolutsiooni tee. Need, kes lahkuvad, nad on jäänud kinni oma mõtetesse, nende jaoks on kõik see täielik jama, neil on lihtsam granaate loopida, kui mõelda. Neil on teistsugused tegevused ja tegemised. Aga meil on muud tegemised, läheneb füüsikalis-psühholoogiline moment – me lõpetame üksteise nägemise. See on juba alanud: juhtub, et möödume teineteisest märkamatult ja ilma mingi ebamugavustundeta. See ongi reaalsuste jagunemine – ühed paremale, teised vasakule.

Need, kes valivad vaimse arengu, nemad hakkavad enne mõtlema, kui järele mõtlema. Algul kindlasti astume sama reha otsa, omandame kogemusi. Kuidas kasutada jumalikku võimekust? Alustuseks – lihtsalt teadmiseks võtta. Laadige vett, selle asemel, et tarvitada ravimeid. Näiteks rakkus kandadel või soolatüügastel. Liigeste puhastamiseks. Kirjutada lehekesele, asetada see klaasi vee alla, voodipäitsisse ning hommikul ära juua. Nii tegi Alan Tšumak, aga nüüd on see jõukohane kõigile. On olemas maagiline fraas –

MINU REAALSUSES ÕNNESTUB KÕIK!

(Öelge oma soov) kergelt ja nõtkelt! See pole afirmatsioon, seda pole vaja pidevalt korrutada, kõik on lihtne ja kiire, öeldud, teiste tegemiste juurde asutud. Peamine – on vaja tõesti tunnetada läbi see, mida ütlete, õppida usaldama Kõiksust. Ja alustada võib igapäevaelust – öelda näiteks prussakatele – hüvasti! Minu reaalsuses ei ole prussakaid! Seda saab kasutada suhetes lastega, enesetunde parandamiseks, ametiasutustes, liikluses, informatsiooni saamiseks, vajaliku ostu tegemiseks … Eksperimenteerige